Tsɔne ahe nilelɔ lɛ reactor lɛ tsakeɔ kɔɔyɔɔ lɛ tɛ̃ɛ efeɔ acetic acid

Tɛknɔlɔji hee ni ŋɔɔ lɛ haa ŋmɔlɔ ni ŋɔɔ lɛ feɔ nɔ ni anyɛɔ atsuɔ he nii jogbaŋŋ. 1449240174198-2′);});
Tsɔne ahe nilelɔi ni yɔɔ Rice University lɛ miitsake carbon monoxide lɛ amɛmiiwo acetic acid mli tɛ̃ɛ (tsofa ko ni akɛtsuɔ nii babaoo ni haa vinegar naa ŋɔɔ waa) kɛtsɔ tsɔne ko ni haa hulu tsoɔ waa lɛ nɔ, ni baanyɛ ekɛ srawa hewalɛ ni anyɛɔ atsakeɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ ni ekɛfee nibii ni he tse waa .
Elektrokemikal gbɛjianɔtoo ni yɔɔ tsofai kɛ nibii ni wala yɔɔ mli lɛ ahe nilelɔi anitsumɔhe ni yɔɔ Rice University Brown School of Engineering lɛ etsu naagba ni yɔɔ mɔdɛŋ ni abɔ tsutsu koni ajie kɔɔyɔɔ ni ji carbon monoxide (CO) lɛ shi kɛya acetic acid lɛ he nii. Gbɛjianɔtoi nɛɛ biɔ nibii krokomɛi ni akɛbaatsu nii koni akɛtsuu nibii ni akɛtsuɔ nii lɛ ahe.
Reactor ni kɛ shihilɛ kpãaa gbee lɛ kɛ nanometer cubic akɔɔble tsuɔ nii akɛ nɔ titri ni haa tsɔne lɛ tsuɔ nii kɛ electrolyte ni yɔɔ srɔto.
Yɛ ŋmɛlɛtswai 150 ni akɛtsu nii yɛ laboratori lɛ mli lɛ mli lɛ, acetic acid ni yɔɔ nu mli ni tsɔne nɛɛ feɔ lɛ mli lɛ shɛɔ 2%. Acid mli nibii lɛ ahe tsemɔ yaa hiɛ tamɔ 98%, ni hi kwraa fe acid nibii ni jɛɔ mra be mli mɔdɛŋbɔɔ ni akɛtsakeɔ carbon monoxide lɛ mli kɛfeɔ nu mli tsofa lɛ mli baa lɛ.
Akɛ acetic acid tsuɔ nii akɛ nɔ ni akɛbuɔ nii ahe yɛ tsofafeemɔ mli kɛfataa vinegar kɛ niyenii krokomɛi ahe. Akɛtsuɔ nii akɛ nɔ ni akɛwoɔ ink, pɛnte kɛ nibii ni akɛwoɔ mli lɛ amli; yɛ vinyl acetate feemɔ mli lɛ, vinyl acetate ji nɔ ni tsɔɔ glu yɛŋ folo mli.
Rice gbɛjianɔtoo lɛ damɔ reactor ko ni yɔɔ Wang laboratori lɛ nɔ ni ekɛ formic acid jɛɔ kɔɔyɔɔ ni ji carbon dioxide (CO2) lɛ mli. Nɛkɛ niiamlitaomɔ nɛɛ to shishitoo ni he hiaa waa kɛha Wang (ni ahala lɛ akɛ Packard Fellow nyɛsɛɛ nɛɛ), ni enine shɛ National Science Foundation (NSF) shika ni ji dɔlai akpekpei enyɔ nɔ koni eya nɔ etao gbɛi ni eeetsɔ nɔ etsake kɔɔyɔɔ ni haa jeŋ dɔɔ lɛ afee nu mli tsofa.
Wang kɛɛ akɛ: “Wɔmiitsake wɔ nibii lɛ kɛmiijɛ tsofa ni ji formic acid ni ji carbon kome mli lɛ mli kɛmiiya tsofa ni ji carbon enyɔ mli, ni enɛ ji nɔ ni wa fe fɛɛ.” “Mɛi feɔ acetic acid yɛ nu mli electrolytes amli yɛ kusum naa, shi amɛtsuuu nii jogbaŋŋ lolo ni nibii ni ajieɔ lɛ kpo lɛ ji Naagba ni kɔɔ electrolyte mligbalamɔ he lɛ.”
Senftle kɛfata he akɛ: “Eji anɔkwale akɛ, bei pii lɛ, jeee CO loo CO2 ji nɔ ni akɛfeɔ acetic acid.” “Nɔ ni yɔɔ mli ji enɛ: wɔmiiŋɔ kɔɔyɔɔ ni fiteɔ nii ni wɔsumɔɔ ni wɔba shi lɛ ni wɔmiifee lɛ nibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ.”
Afee tsakpaa ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ yɛ akɔɔble ni haa tsɔne lɛ mli tseɔ lɛ kɛ tsɔne ni haa hulu tsoɔ waa lɛ teŋ, ni ajie tsɔne ni haa hulu tsoɔ waa lɛ kɛjɛ formic acid reactor lɛ mli. Wang kɛɛ akɛ: “Bei komɛi lɛ, akɔɔble baafee tsofai yɛ gbɛi srɔtoi enyɔ nɔ.” "Ebaanyɛ eha kɔɔyɔɔ ni ji carbon monoxide lɛ aba shi kɛyashɛ acetic acid kɛ dãa he. Wɔfee cube ko ni hiɛ hiɛ ni baanyɛ akudɔ carbon-carbon tsakpaa lɛ, kɛ carbon-carbon lɛ naagbeehei lɛ Kpojiemɔ lɛ kɛ acetic acid baa moŋ fe nibii krokomɛi."
Senftle kɛ ekuu lɛ kɔmpiuta nɔkwɛmɔnɔ lɛ ye ebua ni atsake cube lɛ su. Ekɛɛ akɛ: “Wɔnyɛɔ wɔtsɔɔ ŋmeii ni yɔɔ cube lɛ nɔ lɛ ahenɔi, ni titri lɛ eji ŋmeii babaoo. Amɛyeɔ amɛbuaa ni akuɔ CO saji komɛi, koni anyɛ atsu nii lɛ he nii yɛ gbɛ kome loo gbɛ kroko nɔ.” Edge sites babaoo yeɔ ebuaa ni akuɔ tsakpaa ni sa lɛ mli yɛ be ni sa mli.”
Senftler kɛɛ nitsumɔ nɛɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni tsɔɔ bɔ ni esa akɛ tsɔɔmɔ kɛ kaa atsake. Ekɛɛ akɛ: “Kɛjɛ nibii ni yɔɔ reactor lɛ mli lɛ ni akɛfee ekome lɛ nɔ kɛyashi atomik-level gbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ, enɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni tsɔɔ tsɔne he nilee ni yɔɔ ŋwɛigbɛi babaoo.” “Ekɛ molecular nanotechnology saneyitso lɛ kpãa gbee ni etsɔɔ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nii kɛya jeŋ nibii diɛŋtsɛ amli.”
Wang kɛɛ akɛ, nɔ ni nyiɛ sɛɛ yɛ gbɛjianɔtoo ko ni anyɛɔ akwɛɔ nɔ lɛ mli ji ni aha gbɛjianɔtoo lɛ ahi shi jogbaŋŋ, ni ajie hewalɛ ni he hiaa kɛha nifeemɔ lɛ shi babaoo.
Rice University nikaselɔi ni egbe nikasemɔ naa lɛ, ni ji Zhu Peng, Liu Chunyan kɛ Xia Chuan, J. Evans Attwell-Welch, ni ji niiamlitaolɔ ko ni egbe nikasemɔ naa lɛ ji mɔ titri ni kwɛɔ wolo lɛ nɔ.
Obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ wɔ niŋmalɔi lɛ baakwɛ hetoo fɛɛ hetoo ni akɛmajeɔ lɛ nɔ jogbaŋŋ ni amɛbaafee nɔ ni sa. Osusumɔ lɛ he hiaa wɔ waa.
Akɛ o-email adrɛs lɛ tsuɔ nii koni mɔ ni nine shɛɔ nɔ lɛ ale mɔ ni kɛ email lɛ maje lɛ pɛ. Akɛ o-adrɛs loo mɔ ni onine shɛɔ nɔ lɛ adrɛs tsuŋ nii kɛhãŋ nɔ kroko. Saji ni okɛwoɔ mli lɛ baaje kpo yɛ o-email lɛ mli, shi Phys.org kɛ amɛ etooo yɛ gbɛ ko nɔ.
Kɛ otsi fɛɛ otsi kɛ/loo daa gbi tsakemɔi amaje o-inbox lɛ. Obaanyɛ ojie ohe kɛjɛ mli be fɛɛ be, ni wɔkɛ ohe saji lɛ haŋ mɛi krokomɛi kɔkɔɔkɔ.
Wɛbsaiti nɛɛ kɛ cookies yeɔ ebuaa gbɛtsɔɔmɔ, epɛiɔ bɔ ni okɛ wɔ nitsumɔi lɛ tsuɔ nii ohaa lɛ mli, ni ekɛ nibii ni jɛ mɛi krokomɛi adɛŋ haa. Kɛ́ okɛ wɔwɛbsaiti lɛ tsu nii lɛ, no tsɔɔ akɛ okane wɔ teemɔŋ saji ahe mlai kɛ nibii ni akɛtsuɔ nii lɛ ahe mlai lɛ ni onu shishi.


Be ni akɛmajeɔ: Aharabata-29-2021