WASHINTƆN. Dichloromethane kɛ oshara ni “jwɛŋmɔ bɛ mli” baa nitsulɔi anɔ yɛ shihilɛi komɛi amli, ni EPA lɛ baafee nɔ ko koni “eyɔse gbɛi ni atsɔɔ nɔ akudɔɔ lɛ ni ekɛtsu nii.”
Yɛ Federal Register adafitswaa ko mli lɛ, EPA lɛ kadi akɛ dichloromethane, ni ji tsofa ni yeɔ emuu —ni taakɛ NIOSH tsɔɔ lɛ, ekɛ mɛi babaoo ni saa bathtub lɛ egboi lɛ —yeɔ mɔ awui yɛ shihilɛi 52 ni akɛtsuɔ nii yɛ shihilɛi 53 mli lɛ amli. oshara ni baanyɛ aba, ni nɔ ni fata he ji:
Dichloromethane ji klɛŋklɛŋ tsofai 10 ni esa akɛ akwɛ mli koni ana kɛji ebaanyɛ ekɛ oshara aba gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kɛ shihilɛ mli yɛ Frank R. Lautenberg Tsofai Ahe Shweshweeshwefeemɔ Mla kɛha afii ohai 21 lɛ shishi lɛ ateŋ ekome. Oshara he yiŋkpɛɛ lɛ nyiɛ naagbee osharai ahe susumɔ ni atsake ni akala awo Federal Register lɛ mli yɛ July 5 lɛ sɛɛ, ni ekɛ EPA adafitswaa ni etswa yɛ June 2021 lɛ kpãa gbee akɛ ebaatsake Lautenberg Mla lɛ gbɛjianɔtoo lɛ fãi komɛi koni “abu maŋbii lɛ ahe kɛjɛ awuiyeli ni esaaa he.” » ni ekɛteɔ shi ewoɔ osharai ni jɛɔ tsofai amli baa lɛ yɛ gbɛ ni sa nɔ yɛ jeŋ nilee kɛ mla naa. “
Nibii ni sa ni esa akɛ afee lɛ ekomɛi ji “nibii fɛɛ” gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsuɔ nii yɛ oshara ni jwɛŋmɔ bɛ mli lɛ mli moŋ fe shishitsɔɔmɔ ni damɔ shihilɛi ni akɛtsuɔ nii aŋkroaŋkroi anɔ lɛ nɔ, kɛ susumɔ ni ji akɛ ahaa nitsulɔi lɛ be fɛɛ be ni amɛwoɔ amɛhebuu nibii jogbaŋŋ lɛ mlikwɛmɔ ekoŋŋ beni atsɔɔ oshara ni yɔɔ mli lɛ.
EPA lɛ ekɛɛ akɛ, yɛ be mli ni “shweshweeshwefeemɔ gbɛjianɔtoi baanyɛ ahi shi” yɛ nitsumɔhe lɛ, etsɔɔɔ akɛ PPE ni akɛtsuɔ nii lɛ haa nitsumɔhe lɛ susumɔ ni ji akɛ nitsulɔi akui bibii srɔtoi baanyɛ afee mɛi ni yɔɔ oshara akɛ amɛbaaná methylene chloride oya lɛ he nii kɛ́:
Nɔ ni fata nibii ni nitsumɔhe lɛ baanyɛ ahala yɛ mlai ahe lɛ ahe ji “gu loo taomɔ nii ni tsiɔ tsofa lɛ feemɔ, nitsumɔ, jarayeli mlijaa, jarayeli nitsumɔ, loo shwiemɔ naa, bɔ ni sa.”
Safety+Health hereɔ wiemɔi ni awieɔ lɛ atuu ni ewoɔ bulɛ mli sanegbaa he hewalɛ. Ofainɛ, hiɛ saneyitso lɛ nɔ. Abaajie wiemɔi ni kɔɔ mɔ diɛŋtsɛ he tutuamɔ, wiemɔ fɔŋji loo wiemɔi ni teɔ shi woɔ mɔ, loo nɔ ni woɔ nibii loo nitsumɔ ko he hewalɛ waa lɛ kɛjɛ mli. Wɔyɛ hegbɛ akɛ wɔbaatsɔɔ wiemɔi ni teɔ shi ewoɔ wɔ Wiemɔi Ahe Mlai lɛ. (Ahereɔ wiemɔi ni mɔ ko mɔ ko leee lɛ atuu; jiemɔ “Gbɛi” ni yɔɔ wiemɔi lɛ amli lɛ kɛkɛ. E-mail adrɛs he miihia, shi akɛbaawo owiemɔi lɛ amli.)
Feemɔ sanebimɔ ni kɔɔ sane nɛɛ he lɛ ni oná sɛɛkuu-kɛsaramɔ he yibɔi kɛjɛ Shweshweeshwefeemɔ He Nitsulɔi Akuu lɛ dɛŋ.
Wolo tɛtrɛɛ ni ji Safety+Health, ni National Safety Council lɛ kala lɛ haa mɛi ni fa fe 91,000 ni kɛ amɛhe woɔ mli lɛ naa maŋ lɛ shweshweeshwefeemɔ he adafitswaa kɛ nitsumɔhei ni yaa nɔ lɛ ahe saji babaoo.
Kpɔ̃ɔ mɛi awala yɛ nitsumɔhe kɛ he fɛɛ he. Maŋ Shweshweeshwefeemɔ Kuu lɛ ji maŋ lɛ shweshweeshwefeemɔ he nitsulɔ ni tsuuu nii kɛtaooo shika. Wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ema nɔ ni kɛ pilamɔi kɛ gbelei ni anyɛɔ atsiɔ naa lɛ baa lɛ ahe nitsumɔ nɔ.
Be ni akɛbaatsu nii: Manyawale-26-2023