Akɛni akɛ tsɔnei heei ni akɛtsuɔ nii daa afi lɛ tsuɔ nii hewɔ lɛ, oxalic acid ni akɛheɔ nii lɛ jarayeli lɛ miiya hiɛ oya. Nɛkɛ hiɛyaa nɛɛ damɔ shi shiŋŋ ni ehaa wɔleɔ nibii ni tsirɛɔ jarayeli hiɛyaa lɛ. Jarayeli lɛ nɔyaa ni yaa hiɛ afi fɛɛ afi lɛ tsɔɔ shweremɔ ni mli wa ni yɔɔ shiŋŋ yɛ afii nyɔŋma ni baa lɛ mli (2020-2027). Akɛ ŋaalee heei ni afee lɛ baa daa afi, ni nitsumɔhei lɛ baashwere ekɔɔɔ he eko sɛɛnamɔ ni amɛnáa loo mɛi ni baahe nii lɛ ahe.
Oxalic acid ni akɛtsuɔ nii jarayeli he amaniɛbɔɔ lɛ eha tsakemɔi ni baa yɛ be kɛ bei amli, ni jarayeli lɛ eye he odase yɛ niiamlipɛimɔ be lɛ mli fɛɛ (2020-2027). Jarayeli kui kɛ jarayeli he niiamlitaomɔ tsuɔ nii koni amɛkɛpɛi nibii heei amli loo amɛná saji kɛjɛ jarayelɔi adɛŋ yɛ nɔ ni he hiaa amɛ kɛ nɔ ni amɛtaoɔ lɛ he. Nɔ titri ni kanyaa akɔntaabuu mli niiamlitaomɔi lɛ ji ni ana srɔtofeemɔ ni yɔɔ jarayeli nitsumɔ mli hiɛyaa lɛ fãi titrii lɛ kɛ saji ni kɔɔ gbɛtsii nii ni baanyɛ aba lɛ ateŋ.
Amaniɛbɔɔ lɛ wieɔ jarayeli lɛ mlikwɛmɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli he. Saji ji hewalɛ. Amaniɛbɔɔ feemɔ kuu lɛ kɛ akɔntaabuu mli niiamlitaomɔi tsuɔ nii koni amɛná susumɔ ni nɔ kwɔ kɛ shishinumɔ ni kɔɔ jarayeli loo gbɔmɛi ni ato amɛhe gbɛjianɔ lɛ ahe. Enɛ baaha nitsumɔhe lɛ aná hegbɛ fe mɛi ni kɛ amɛhe woɔ akaŋshii mli lɛ. Amaniɛbɔɔ lɛ tsɔɔ sɛɛnamɔi ni yɔɔ jarayeli gbɛjianɔtoo ni yɔɔ momo lɛ kɛ tsɔnei heei ni akɛtsuɔ nii, ni baanyɛ aná sɛɛnamɔi babaoo yɛ be kukuoo mli lɛ ni akɛaafata he lɛ he, ni etsɔɔ bɔ ni aaafee afee enɛ aha.
Kɛfata he lɛ, jarayeli he amaniɛbɔɔ lɛ yɛ fã ko ni ajɔɔ nɔ aha ni kɔɔ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ jarayeli mli amrɔ nɛɛ yɛ oxalic acid jarayelihe lɛ mli lɛ ahe. Nakai nɔŋŋ hu, fã ni yɔɔ kuku lɛ kɛ jarayeli gbɛjianɔtoi kɛ saji ni kɔɔ shika helɛtemɔ he lɛ feɔ ekome bɔni afee ni anyɛ ajie yiŋkpɛɛi ni kɔɔ shika helɛtemɔ he lɛ kpo jogbaŋŋ aha mɛi ni heɔ nii lɛ.
Afee oxalic acid jarayelɔi ahe niiamlitaomɔ yɛ jeŋ muu fɛɛ jarayeli hei srɔtoi, tamɔ henɔi, bɔ ni akɛtsuɔ nii, kɛ jeŋ muu fɛɛ kpokpai. Afee niiamlitaomɔ yɛ jeŋ muu fɛɛ jarayeli he fɛɛ he koni ana nibii ni he hiaa ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ kpokpaa he.
Akɛ niiamlitaomɔ gbɛi enyɔ (tamɔ shishijee kɛ sɛɛ mli niiamlitaomɔ gbɛi) tsu nii kɛbua amaniɛbɔɔ lɛ naa. E yeɔ bua nɛ a buaa ní tsumi he saji nɛ a he hia wawɛɛ ɔ nya konɛ a ná níhi a mi saminya ngɛ jua yemi ɔ he. Amaniɛbɔɔ ni haa aleɔ nii nɛɛ yeɔ ebuaa kɛ yiŋkpɛɛi ni sa yɛ be ni atsɔɔ hiɛ atsɔɔ lɛ mli fɛɛ.
Amaniɛbɔɔ lɛ fee oxalic acid jara ni mɛi yeɔ lɛ mlipɛimɔ babaoo. Nibii amlitaomɔ kɛ nibii ni baanyɛ aka jarayeli nitsumɔ mli hiɛyaa lɛ haa. Kɛji akɛ akɔntaabuu mli niiamlitaomɔ lɛ hu kɔɔ nitsumɔ hee lɛ he adafitswaa he gbɛjianɔtoo lɛ he lɛ, gbɛjianɔtoo lɛ náa be ni ekɛnuɔ jarayeli lɛ shishi ni etoɔ jarayeli he gbɛjianɔ ni sa. Kɛfata he lɛ, gbɛjianɔtoi lɛ baasusu nibii ni tsakeɔ ni jɛɔ kponɔgbɛ ni amɛnyɛŋ amɛkudɔ lɛ ahe. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, jarayeli he taomɔ eye ebua ni asusu nibii ni haa ebalɛ nakai lɛ ahe, ni eye ebua kuu lɛ ni etsake jarayeli nitsumɔ mli yelikɛbuamɔ ni ekɛhaa lɛ mli faŋŋ. Wɔ ŋaalɔi akuu ni ejɔɔ ehe nɔ lɛ pɛi shihilɛ, maŋkwramɔŋ kɛ shika he nibii ni saa oxalic acid ni akɛtsuɔ nii lɛ jarayeli lɛ mli. No hewɔ lɛ, kuu lɛ baanyɛ atsake gbɛjianɔtoo lɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ ehee lɛ nɔ koni ená shika ni ekɛto mɛi heei ni baahe nii lɛ ahe gbɛjianɔ.
Bɔni afee ni nitsumɔhei lɛ anu bɔ ni jarayeli tsakemɔi yaa nɔ ehaa lɛ shishi lɛ, ehe miihia ni amɛfee akɔntaabuu mli niiamlitaomɔi, ni baanyɛ aye abua amɛ ni amɛto amɛ nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ yɛ be ko mli kɛyashi gbɛjianɔtoo lɛ baashɛ he ko ni ekɛ ehe baawo mli. Eyeɔ ebuaa kuu lɛ hu ni efeɔ gbɛjianɔtoo ko ni he hiaa ni kɔɔ gbɛi ni ehe baahia ni nitsumɔhei lɛ atsɔ nɔ amɛtsu shihilɛi ni baa trukaa lɛ ahe nii lɛ he.
Bɔni afee ni mɛi ni heɔ nii lɛ anu nitsumɔ lɛ shishi lɛ, wɔ kuu ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ kɛ Porter hewalɛ nitsumɔhei enumɔ efata he, ni baanyɛ aha nitsumɔ lɛ aya hiɛ ni efite. Hewalɛi enumɔ ni haa jarayeli yaa hiɛ lɛ ji: nihɔɔlɔ lɛ hewalɛ ni ekɛbaajara nii lɛ kaa, nyɛmɔ ni nihɔɔlɔ lɛ yɔɔ ni ekɛkwɛɔ nibii anɔ lɛ, osharai ni yɔɔ nitsumɔhei heei kɛ nitsumɔhei krokomɛi amli lɛ anitsumɔ mli, kɛ bɔ ni akaŋshii ni yɔɔ oxalic acid jarayelihe lɛ mli lɛ fa ha.
Jeee nibii nɛɛ pɛ, shi moŋ mɛi ni yɔɔ mli lɛ (najiaŋdamɔlɔi kɛ naagbee jarayelɔi) ni kudɔɔ jarayeli hiɛyaa lɛ hu tsuɔ gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa waa yɛ jarayeli hiɛyaa hiɛyaa mli. Atsɔɔ nibii nɛɛ amli yɛ amaniɛbɔɔ lɛ mli koni eye ebua nitsumɔhei lɛ ni amɛnu bɔ ni ehe hiaa ni amɛha nibii ni jɛɔ kponɔgbɛ lɛ ahi amɛjwɛŋmɔ mli beni amɛfeɔ jarayeli he gbɛjianɔtoi lɛ shishi. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amaniɛbɔɔ lɛ hu hiɛ anɔkwalei kɛ saji ni kɔɔ akaŋshilɔi anibii ni amɛhɔ̃ɔ yɛ oxalic acid jarayelihe lɛ he. Enɛ baaye abua nitsumɔhe lɛ ni eha enitsumɔ lɛ aya hiɛ yɛ jeŋ fɛɛ.
• Mɛni ji nibii heei ni yaa nɔ, nibii heei ni afee kɛ tsɔnei ahe nilee mli hiɛyaa ni eba yɛ oxalic acid nihɔɔlɔi ahe jarayeli mli lɛ? • Mɛɛ nibii miigba oxalic acid ni akɛtsuɔ nii lɛ jarayeli lɛ naa yɛ be ni atsɔɔ mli lɛ mli? • Mɛni ji jeŋ muu fɛɛ naagbai, naagbai kɛ osharai ni yɔɔ oxalic acid nihɔɔlɔi ahe jarayeli mli lɛ? ? • Mɛɛ nibii eha oxalic acid ni akɛtsuɔ nii lɛ he jarayeli lɛ etee hiɛ ni ekɛ naatsii ewo mli? • Mɛni ji jeŋ muu fɛɛ nibii ni ataoɔ yɛ oxalic acid jarayelɔi ahe? • Te jeŋ muu fɛɛ jarayeli lɛ da ha tɛŋŋ wɔsɛɛ? • Mɛɛ jarayeli gbɛi srɔtoi ni mɔɔ shi jogbaŋŋ atsɔ nɔ atsu he nii? Ani kɛtsɔ jeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe ko nɔ?
Kɛji oyɛ kusum nifeemɔi ahe taomɔ nii komɛi lɛ, ofainɛ ha wɔle ni wɔkɛ kusum nifeemɔi ahe amaniɛbɔɔ baaha bo yɛ bɔ ni otaoɔ lɛ naa.
Market Research Intellect kɛ niiamlitaomɔ he amaniɛbɔi ni akɛfee ekome kɛ nɔ ni afee lɛ diɛŋtsɛ haa mɛi ni heɔ nii yɛ nitsumɔhei kɛ gbɛjianɔtoi srɔtoi amli lɛ, ni eyiŋtoo ji ni ekɛ nitsumɔ mli ŋaalee aha. Wɔkɛ amaniɛbɔi haa nitsumɔhei fɛɛ, ni hewalɛ, ŋaalee, nibii afeemɔ kɛ tsumaa, tsofai kɛ nibii, niyenii kɛ nibii ni anuɔ, kɛ ekrokomɛi fata he Amaniɛbɔi nɛɛ feɔ niiamlitaomɔ ni mli kwɔ yɛ jarayeli he kɛtsɔ nitsumɔhei amlipɛimɔ, kpokpaa kɛ maŋ jarayeli jara, kɛ nibii ni yaa nɔ yɛ nitsumɔhei lɛ ahe lɛ nɔ.
Be ni akɛmajeɔ: Alemle-09-2020